Uus aasta

Head uut aastat! 1.01. hommikul Kalevi SPA saunas istus Rudolfi kõrvale VF kodanik peas vildist kaabu ja jalas helesinised kummikalossid. Milliseks kujuneb küll aasta, mis niimoodi algab?
Mida uut on maailmas? Lähis-Ida katel keeb edasi. HAMAS ja FATH on karvupidi koos. Liibanonis püsib konfrontatsioon, Iisrael lubas väed sisse viia, kui Süüria käepikendus üritab riigipööret. Saudi kuningas võttis vana aasta lõpus vastu ühe Hezbollah` juhtfiguuri, mis on tähelepanuväärne. Visiit toimus 27.12., kuid tuli avalikuks alles nüüd. Mida arutati, pole teada, kuid Hezbollah juht olevat keeldunud kuninga kutsest külastada koos Mekat. Hezbollah ei ole riik, kuid tema mõju piirkonnas on suurem kui mõnel "päris" riigil.
Asjadel on oma erikaal, mis ei pruugi kohe ilmneda. Võtame näiteks kurikuulsad Kassam raketid Hezbollah` relvastuses. Suurt ja modernset armeed omav Iisrael on nende peldikutorudest monteeritud ja vaid 1 kg lõhkepead kandvate vidinatega püsti hädas. Kassam mõjub IDF tulejõuga võrreldes naljanumbrina. Ometi on Kassam mõjutanud Iisraeli poliitikat rohkem kui Iisrael seda tahaks. Omal ajal ei pööratud Iisraelis piisavalt tähelepanu araablaste lähi- ja keskmaa rakettidele, kuna usuti, et suurim oht riigi julgeolekule lähtub kaugmaa rakettidest (külma sõja šabloonmõtlemise mõjud?). Läks aga teisiti. Kassami trump on tema lihtsus, odavus ja suur arv. Kui üks neist kriteeriumitest puuduks, oleks Kassam kasutu. Täna ollakse seisus, kus Kassami vastu pole tõhusat vastuabinõud. Mistahes Kassami vastase raketitõrjesüsteemi loomine oleks raha tuulde loopimine (seda on juudid ise korduvalt öelnud). Raketitõrjesüsteem on teatavasti kallis lõbu. Samas ei saa Iisrael jätta Kassami rünnakutele reageerimata ja pingutavad reageerides üle. Mida Hezbollah`ongi vaja.
Turkmenabši lahkumise järel tuleks otsida endale uus favoriit. Võib-olla sobiks selleks Kaliningradi kuberner? Võib-olla aga Ramzan Kadõrov, kes veristas hiljutise islamipüha puhul paar kaamelit, pani siis jõuluvana kostüümi selga ja lõi Groznõi ainsal korrastatud tänaval tantsu.

Silberabend

Aasta lõpus uputab meedia kokkuvõtete ja prognoosidega, mis enamasti üsna sisutühjad. Tunnen isegi, kuidas laiskus maad võtab. Kuidas oleks elada uuel aastal silmi avamata kleepudes veinikärbsena ilmakõrvitsa soojeneva külje vastu? Ega sellest midagi muutu.
Mida oodata Lähis-Idas 2007? USA peab tegema otsuse, kuidas Iraagis jätkata. Ameerikaste Iraagist taandudes Teherani positsioonid tugevnevad, ägeneb võitlus sunniitide ja šiiitide vahel. Räägitakse Iisraeli uuest välispoliitikast. Rudolf ise sellesse väga ei usu, kuid akadeemiliseks aruteluks sobib küll. Olukorras, kus USA lahkub Iraagist ja Iisraeli traditsioonilised vaenlased eesotsas Hezbollah`ga tugevnevad, peab Tel Aviv leidma uue modus vivendi. Iisrael on piirkonnas ainus riik, mis ei ole "päriselt oma". See tähendab, et ta on ümbritsetud vaenulikest või vähem vaenulikest riikidest, mille elanikkonna enamus on vaenulik. Ainus viis regiooniks "omaks saada" on asuda arenevas sunniitide-šiiitide konfliktis kellegi poolele. Pole raske arvata, mis poole Iisrael valib. Samas on see delikaatne teema, kuna Iisraeli peamine toetaja USA üritab Iraagis toetuda pigem šiiitidele. Uus aasta näitab, kas Iisrael püüab Lähis-Idas rohkem integreeruda või jätkab senist ignoratset ja jõule orienteeritud poliitikat.
Iraani ja saudide konflikt võib tuua kaasa naftahinna languse, mis tähendaks omakorda lööki Moskvale. Rudolfile see meeldiks. Kuum sõda võib anda aga vastupidise tulemuse - naftahind hakkab tõusma. Pikaleveniv vastasseis, mida on hakatud juba nimetama islami külmaks sõjaks, tooks kaasa araabia maailma kiire arengu. Sunniitide ja šiiitide võidujooks annaks impulsi araabia maailma moderniserimisele. See on asi, mida lääs on kaua aega oodanud, kuid pole leidnud vahendit, kuidas seda saavutada. Seega oleks Eestile kasulik sunniitide ja šiiitide võistlus ilma verevalamiseta. See tekitaks Venele finantsprobleeme ja vähendaks Kremli ülbitsemist (suurendaks sõltuvust Lääne investeeringutest). Kuid just veretu vastasseisu võimalikkusse Lähis-Idas usub Rudolf kõige vähem. Kui saudidel oleks tuumarelv, siis küll.
T-ga. oli täna lõuna paiku "elav" mõttevahetus minu lugemisoskuse teemadel. Eks ta muidugi nigel on. Jama, kui nii palju loed ja nii vähe aru saad. T-l on muidugi teisiti. Loeb, saab aru ja jätab ka meelde. Uuel aastal pöördub Rudolf tagasi oma salaarmastuse juurde, milleks on Vene ja SRÜ ruumis toimuv. Kohe, kui mu suur ja salakaval sõber kahenädalsest koomast ärkab, olen kohal. Seniks soovime neile neile rasket pead ja töökat maksa.

Lähis-Ida.

Mingid probleemid on ilmnenud USA-Iisraeli suhetes. Alates sügisest on USA blokeerinud teatud tüüpi relvade ja laskemoona tarned Iisraeli. Samuti olevat külmutatud mitu Iisraeli ja USA ühist relvastusprojekti. Põhjused ei ole teada, kuid oletatakse, et USA otsib araablaste (eeskätt saudide) toetust Iraagis. Washingtonis loodetakse, et saudid aitavad mõjutada sunniite Iraagis ja vastutasuks selle eest tõmmatakse koomale suhtlust Iisraeliga. Lisaks olevat Iisraeli aktsiad Washingtoni silmis kõvasti kukkunud pärast suvist lüüasaamist Liibanonis. Seda olevat juutidele ka otse öeldud. Kui tõsine see mõra on, saame näha. Igal juhul on selge, et ameeriklased otsivad Iraagis uusi lahendusi ja liitlasi. Traditsioonilised liitlased ja lahendused on end ammendanud. Teheran jõllitab nagu sfinks ja liitlased valmistuvad Iraagist lahkuma.
Palestiina teemas pole niikuinii edu loota. USA-l oleks siin sõprusest Iisraeliga vähe kasu. Praegu vajab USA araablaste toetust Iraagis ja Teherani vastu rohkem kui kunagi varem. Seega ei pruugi USA Iraaki minek kokkuvõttes Iisraeli positsioone regioonis tugevdada (nagu paljud võib-olla algul arvasid).
Detsembri algul teatas kümmekond araabia riiki, et alustab tööd rahumeelse aatomiga a la Iraan. Enamiku puhul on see muidugi deklaratsioon, kuid saudide projekt on käimas, kuigi väga algstaadiumis. Kui Pakistan või keegi teine õlga alla ei pane, siis läheb vähemalt 10 aastat. Kuid mõelda tulebki kaugemale ette.
Araablaste mentaliteeti kuulub arusaam, et "see, mis on mõõga läbi kaotatud, saab tagasi võita vaid mõõgaga". Et ilma relvavõitluseta ei vabastata "ühtegi liivatera Palestiinas" jne.
Täna maetakse Nijazov ja täna sõidab Rudolf Tallinnast ära.

Turkmeenia ja Vene

Turkmeenias on natuke riigipöörde moodi. Parlamendi spiiker on tagandatud ja riigi rahakott kadunud. See tähendab, et kadunud on Nijazovi ihupankur koos kõigi volituste ja koodidega. Tageszeitungi väitel on ligi 3 miljardit USD Nijazovi arvetel Deutsche Bankis, mis on vist jäämäe veepealne osa. Rudolfile oli väike üllatus, et kogu Turkmeenia keskpanga raha on välismaal. Seega siis riigis on ainult odav tööjõud ja maailma 5. maagaasi varud. Vajadusel võib rahvas endale muidugi mõne monumendi küljest väärismetalli tükke saagida.
Gazpromi delegatsioon on juba Tukmeenias nagu ka EL esindaja. Pakkumine on alanud. Uurisin täna õhtul veidi Turkmeenia sisepoliitilist maastikku, kuid loobusin - ei ole kavatsust hakata akadeemilist tööd kirjutama. Liikvel olev infomassiiv on tohutu. Nagu juba ütlesin, on Moskva võimalused kõige soodsamad. Küsimus on selles, kuidas Kreml suudab seda ära kasutada. Venel on praegu igal pool rauad tules nii, et tekib küsimus suutlikkuses. Kas üliväike otsutajate ring suudab võrdse efektiivsusega katta kõiki teemasid? Reformeeritud SRÜ projekt kõigub. Lukašenka kihutas viimati Moskvast minema nii, et ei söönud Putiniga isegi lõunat. Pluss Gruusia, Aserbaidzhaan ja Moldova. Pingelised suhted EL ja USA-ga. Washington on "hämmeldunud" Stokmani ümber toimuvast. Eestis pole sellest vist eriti kirjutatud, kuid üks india analüütik võrdles Stokmani afääri mõju USA administratsioonile Põhja-Korea tuumakatsetusega. Lähis-Idas on vaja üles ehitada uus tugipunkt (Süüria). Lisaks Iraan ja perspektiivne Ladina-Ameerika. Sisepoliitika (valimised), Põhja-Kaukaasia, natsprogrammid jne..
Asjad on kas suured või väikesed, kuid kõik on olulised. Toon näite. Nagu nüüd on selgunud, ei ole Vene suuteline täitma Kasahstani tellimust lennuväe moderniseerimise osas. See asjaolu võib tulevikus mõjutada Kasahstani valikuid relvahanke osas, mis omakorda mõjutab laiemalt kogu jupoli. Kashstan on Vene tähtsaim liitlane SRÜs ja oluline toorainebaas. Üleval võidakse targalt planeerida, kuid kui allpool on tõrked, on sellest kõigest vähe abi. Kohati meenutab Kremli käitumine tš˜ekistide käest läinud operatsiooni, mida püütakse meeleheitlikult päästa. Tegutsetakse reflekside pealt, mõtlemiseks ega analüüsiks aega pole. Vahe on selles, et kui käestläinud operatsiooni toimiku võib lõpuks arhiivi anda, siis riigiga nii teha ei saa.

Turkmeenia ilma Turkmenbašita

Türgi-EL teema jätkuks, et lisaks USA-le näib Türgi otsivat paremaid suhteid ka Iisraeliga. Mõned kommentaatorid räägivad Washington-Ankara-Tel Aviv telje taassünnist. Kahe riigi suhted jahenesid pärast 2002, kui Türgis tuli võimule islamistide valitsus.

Nijazov on surnud. Millised oleks esialgsed järeldused?
*)Välisriigid (VF, Hiina, USA, Iraan)üritavad olukorda ära kasutada. Venel on Turkmeenia survestamiseks kõige paremad võimalused (gaasitransiit), kuid pole selge, kas turkmeenidega on praegu mõtet rääkida jõupositsioonilt.
*) Tõsisemat sorti sisekonflikti korral oleks kõige suuremad kaotajad Vene ja Ukraina (gaasitarned häiritud). Gazprom sõltub täielikult Turkmeenia gaasist (40 miljardit kuupmeetrit, mida naljalt ei asenda). Gazpromil on Turkmeeniaga leping 2009 aastani, kuid see ei pruugi lugeda, kui asi läheb karmiks.
*) Vene roll Turkmeenias on kahetine. Ühelt poolt kontrollib Vene Turkmeenia gaasi eksporti. Samas on kõik muud kontaktid väga nõrgad. Vene ohvitserid on kurtnud, et ei saa turkmeenidest enam aru, kuna need ei oska vene keelt. Praegu 460 välismaalt õppivast turkmeenia ohvitserist on 200 Türgis, 200 Pakistanis ja vaid 60 Venes.
*)Nijazovi järglase küsimus on ebaselge. Poeg Murat on liiga nõrk, et ise võimul püsida. Samas võidakse teda edukalt kasutada sirmina (Nijazovi JO ülem Redzhepov või keegi teine). Nijazovi matusekomisjoni esimees on asepeaminister, kes ilmselt kujutab teist jõukeskust.
*) Turkmeenia opositsioonil ei ole praeguses olukorras lootust ükskõik, mida nad ka ei räägiks.
*) Turkmeenia eksportgaasi hind tõenäoliselt kasvab, kuid pole selge, kellele ja kui palju. lmselt kasvab see Kesk-Aasia riikidele, kuid võimalik, et ka Gazpromile.
*) Turkmeenia välispoliitikat kujundas Nijazov, kes ei soovinud kellegagi liituda ega integreeruda. See võib muutuda, kuigi muutused ei tule üleöö. Mingitest iraani, hiina, vene vm. lobigruppidest ei tea praegu midagi.

Turkmenbaši jääb meenutama hulk kurioosumeid. Näiteks see, kuidas ta saatis Putinile sünnipäevaks õnnitlustelegrammi ja käskis samal päeval alustada pealinnas asuva vene draamatreatri lammutamist. Või siis see, kuidas ta 2005. aastal 9. mail jättis Moskvasse minemata, kuna tal oli selleks päevaks arsti juures aeg kinni pandud.
Mustamäe Magistraalis müüakse Ohran Pahmukki (3 raamatut, vene keeles). Olin peaaegu ostmas, kuid otsustasin siiski veel oodata (Pamuk on eesti keelde tõlkimisel). Sügisel Sirbis avaldatud katke tekitas igatahes huvi. Tulebki lugeda rohkem ilukirjandust, muidu liigitab T. mind ebakultuursete inimeste hulka, mis oleks kurb. Koju tulles trehvasin lällavaid päkapikumütsidega teismelisi tüdrukuid. Olen ikka arvanud, et siin päästab vaid ilu, kuid - mida pole, seda pole.

Türgi, SRÜ ja Hirv

Türgi on pärast EL tõrjuvat otsust hakanud rabelema. Erdogan pani omal ajal EL-ga liitumise liiga tugevalt oma valimiskaardile ja nüüd on probleem - peamine valmislubadus ei kanna. Piirkonda põhjalikult monitoorivad vaatlejad on märganud Türgi viimasel ajal kasvanud aktiivsust suhtlemises Damaskuse ja Teheraniga. Üldine arvamus on, et Türgi teeb pingutusi võitmaks tagasi USA soosingut. USA, kes on Türgit pea alati toetanud (ka EL küsimuses), tõmbas suhetes Ankaraga tagasi pärast seda, kui viimane keeldus osalemast Iraagi kampaanias. Mäletame kõik Türki saabunud USA 4. korpuse odüsseiat. Nüüd püüab Türgi kaotatut tagasi teha ja on asunud üsna avalikult USA välispoliitiliseks jäälõhkujaks. Ilmselt kardab Ankara ka, et kui USA end Iraagis koomale tõmbab, tulevad probleemid kurdidega. USA soosingut nautinud Iraagi kurdid on hambuni relvis ja on suutelised Iraagi kodusõjas kaitsma mitte ainult ennast, vaid süütama sõja ka Türgi poolel. Lisaks asuvad kurdide kontrollitud alal Iraagi peamised naftavarud ja ükskõik kes kodusõjast võitjana väljub (sunniidid elik šiiidid), Kirkuki naftata nad läbi ei saa. See on Bagdadi jaoks elulise tähtsusega küsimus. Türgi mure seepärast arusaadav ja USA toetus (kurdide mõjutamise läbi) vajalik. Brüssel pani Erdoganile aga väga lihtsa kahvli. Ma ütleks isegi, et mõnitavalt lihtsa ehk siis armeenlaste genotsiidi tunnistamise. Kõigile on selge, et genotsiidi tunnistamine tähendaks Erdoganile tema poliitilise karjääri lõppu. Türgi ühiskond ei ole selleks valmis ja Brüssel teadis seda väga hästi.
Huvitav uudis Taga-Kaukaasiast. 1.01.2007. läheb Aserbaidzhaani armee Bakuu korpus üle NATO standarditele. 2008. aasta lõpuks viiakse NATO standarditele üle ka kõik ülejäänud korpused. See tähendab, et pikka aega kestnud kõhkluste peridood on läbi - Bakuu on teinud oma valiku. Rudolfi arvates on see Eesti julgeoleku seiskohalt oluline märk.
Eile ostetud Hirve luulekogu tuli täna edasi kinkida - seega tuleb uus osta. Hirv on elusolevatest eesti luuletajatest ainus, kelle eest pole kahju raha välja anda. Mõned vanad tondid on ju ka elus, kuid nad ei kirjuta enam eriti. "Kui purjus isa kammis klaverit..." Üks suveöö Tartus. T. teab ja mõistab.

Vanal teemal

Kes oli see eesti poliitik, kes eilses PL-s toetas Türgi EL-ga liitumist argumendiga, et "Türgi on ilmalik riik"? Rudolfile meenub, et sama vea tegi omal ajal USA Iraaki prognoosides. Ameeriklaste analüüs lähtus samuti sellest, et Iraak on ilmalik riik ja usutülid ei hakka kunagi liiga tõsiselt protsesse mõjutama. Väited, et EL-ga liitudes saame parema Türgi ja väljaspool EL-i olev Türgi on ohtlikum, on nii jaburad, et ei viitsi nende kallal isegi iriseda.
Araabia Liiga pidas hiljuti summitit ja sealt paar huvitavat aktsenti. Teravamalt kui varem tõstati Emiraatide ja Iraani tüliküsimus. Jutt on kolmest Iraani poolt okupeeritud pisisaarest. Araabia Liiga asus sel korral jõuliselt oma liikmesriigi selja taha. Lisaks süüdistati Teherani Iraagi lõhkumises. Kontuurid regioonis muutuvad selgemaks. Nagu sügisel, kus iga vili leiab lõpuks oma korvi.
Hamasi ja FATH vahel läks laskmiseks. Olen seda vist paaris varasemas postituses ka lubanud. Oluline on see, et Hamas sai Teheranist rahasüsti. Kas see tähendab muutust Hamasi orientatsioonis, on praegu raske öelda, kuid see on võimalik. Raha puhul on asi sageli lihtne - sa ei saa (vähemalt mitte pikka aega) ignoreerida oma leivaisa soove. Paari kuu eest jooksis palestiinlaste rahakohver turvameestest ümbritsetuna piirpunktist läbi. Sel korral ei läinud trikk läbi.
Detsembri algul käis kõgetasemeline Iraani delegatsioon Biškekis ja eile tuli uudis selle kohta, et Kõrgõzstani parlament nõuab USA sõjaväebaasi likvideerimist. Ettekäändeks on intsident, kus USA sõdur laskis maha kohaliku kütuseveoki juhi. Usutavasti on see ettekääne, mis lihsalt tuli väga sobival ajal. Tõsi on, et Teheran pakub Biškekile soodsatel tingimustel majanduskoostööd.
Liibanoni peaminister on Moskvas. Uuel nädalal läheb Moskvasse Süüria peaminister. Kremlil võib tekkida petlik kujutelm, et ta ohjab Lähis-Ida protsesse. Mingid relvatarned Süüriale ja lepingud vana nõukogude soomustehnika moderniseerimiseks on muidugi võimalikud.

Lähis-Ida ja IDF Liibanoni sõjas

Meediakanalid teatavad, et Süüria on asunud Iisraeliga piirnevaid alasid ette valmistama sissisõjaks. Damaskus üritab teha seda, mida Hezbollah` tegi Lõuna-Liibanonis. Süüria valitseva partei juht teatas täna, et Iisraelil on mõni kuu aega, et taanduda Golani kõrgendikelt. Vastasel korral alustab Süüria Iisareli vastu sõjategevust. On see nüüd tavaline ärplemine või on selle taga tõesti midagi?
Iisraelis avalikustavad uurimiskomisjonid raporteid, mis käsitlevad IDF tegevust Liibanoni sõja ajal. IDF operatiivkäskusid analüüsides on jõutud huvitavate järeldusteni. Nimelt olevat IDF-l puudunud pädev sõjaplaan. Sõda peeti plaani järgi, mis pärines ajast, kui Liibanonis olid sees Süüria väed. Pärast Süüria vägede lahkumist, ei olnud sõjaplaani muudetud (!?). Võimalik, et see asjaolu oli üks IDF maaväe aeglase edenemise põhjuseid Liibanoni sõja ajal. Segadused olid ka käsuliinis. Kindralstaabi ülem andis üksustele otse korraldusi minnes mööda Põhja sõjaväeringkonna staabist, kes oli vägede juhtimisest kõrvale tõrjutud. Kuni sõja lõpuni püüdis Iisraeli kindralstaabi ülem sõjategevust juhtida oma kabinetist väljumata.
Tänane Stratfor kirjutab, et Saudi-Araabia kutsus ootamatult koju oma USA suursaadiku. Prints Turki al-Faisal on riigi endine luureülem, kes määrati suursaadikuks USA-sse ja Ühendkuningriiki 2005. aastal. Turki Al-Faisali ärakutsumist põhjendab Stratfor sellega, et saudide välisminister on raskesti haige. Kui Turki Al-Faisal saab välisministriks, võib olukord riigis ja regioonis muutuda veel keerulisemaks. Milliseks kujuneb jõudude vahekord sisetülidest kubiseva saudide kuningakojas? Kas keegi teab, kuidas suhtub Turki sunni rühmituste toetamisse Iraagi kodusõjas jne.
Rahu ja vaikus. T. istub teises toas ja vaatab India filmi.

Venemaa, islam ja Lähis-Ida

Jätkuks eelmisele teemale. Ühe vahendina islami leviku tõkestamisel näeb Moskva mõõdukat natsionalismi. Eesmägiks on takistada Põhja-Kaukaasias rahvuste ja piiride ülese ühtse islamikogukonna ehk umma tekkimist. Kõige selgemini on see nähtav Tšetšeenias, kus noor Kadõrov aretab tšetšeeni natsionalismi ideed eriti rämedas vormis. Kremli jaoks oli tegu valikuga kahe halva vahe. Mis oleks olnud alternatiiv? Hattab ja Idris? Lõpuks võib selline poliitika toimida nagu tandemlõhkepeaga rakett, kus esimene laeng rebib tankilt aktiivsoomuse ja teine läbistab tankisoomuse. Algul soositakse islami ekspansiooni hirmus mõne mägivabariigi natsionaliste, pärast saadakse needsamad natsionalistid koos islami ekspansiooni ideedega.

Liibanonis jätkub närvide mäng. Süüria on koondanud suure osa oma tankitõrje ressursist maa lõunaossa. IDF alustas Süüria piiri ääres õppusi. Huvitav signaal tuli nädalavahetusel Er-Rijadist. Saudid andsid väga jõuliselt mõista, et võivad lõpetada HAMASi finantseerimise, kui see ei lõpeta kontakte Iraaniga. Hamasi valitsujuht on vist praegugi Teheranis. Mida see tähendaks regioonis, kui Hamas peaks muutuma samasuguseks Teherani tööriistaks nagu Hezbollah`? Kas Liibanoni kõrval avataks teine rinne otse Iisraeli südames? Igal juhul annab see märku sunniitide ja šiiitide vahelise konflikti tõsidusest. Pikemas perpektiivis võib see tulla kasuks USA-le. Praegu nõrgestavad usutülid USA positsioone Iraagis, kuid ühel hetkel võivad need hakata õõnestama regiooni liidriks pürgiva Iraani posititsioone (kui USA on Iraagist tagasi tõmbunud ja korrigeerinud oma eesmärke).

Reedeses EPL-s kirjutas ss Mart Helme Vene armee kasvavast võimekusest. Väidete põhjenduseks tõi ss selle, et idanaabri kaitsekulud on viimastel aastatel tublisti kasvanud. See on tõsi, kuid mida selle eest on hangitud? Pool tundi vene internetis ja oleks olnud selge, et kaitsetellimuse suure numbri taga on esmajoones relvastuse omahinna kasv ja inflatsioon. Nii on viimastel aastatel eriteras kallinenud 30 (sic!) korda. Süsinikkiu, millest mähitakse ballistiliste rakettide korpuseid, hind ületab 5 korda välismaise kiu oma. Rudolfi arvates pole tähtis raha number vaid see, mida selle eest osta on võimalik. Järgmisel aastal on plaanis kulutada suur summa ROSTO poputamisele (ROSTO on sama, mis kunagi oli ALMAVÜ). Kuna venelasel läheb ajateenistus 1 aasta peale, siis on tekkinud hirm, et babuiinid ei saa selle ajaga sõjaväelist eriala selgeks. Need on põhjendatud kartused. Samas on selge, et armee-eelne väljaõpe ei asenda ajateenistust. Lisaks pannakse suur osa rahast Venes lihtsalt huugama. Erinevad uuringud räägivad kuni 40% "ebamõistlikest kuludest". Kõige sellega ei taha ma öelda, et VF ei kujuta ohtu meie julgeolekule. Tahan öelda, et ainuüksi kaitseeelarve numbrist ei maksa väga leili minna.
Reedel Tartus. Väsitav, kuid vahel vajalik linn. Rasputinis on hea köök, kuid liiga pime, et lugeda. Vahel on nii, et tahaks lugeda. Oma mõtted on kusagil ära. T. soovitas teha tühjad read, muidu olevat raske lugeda. Saagu siis nii..